Laste tervislik suuhügieen – mida peaksid vanemad laste suuhügieenitoodete valimisel teadma?

Lapse suutervises mängib suurt rolli see, kui hästi ta omandab häid suuhügieeni harjumusi ning kui tihti ja kui õigeid hambapesu tehnikaid ta valdab. Lapsepõlve õiged suuhügieeni harjumused panevad aluse täiskasvanuea suutervisele ning mõjutavad tuleviku kulutusi hambaravile. Seetõttu on lapsevanemal väga oluline roll õpetada lapsele õigeid suuhügieeni harjumusi ja olla talle heaks eeskujuks.

Kuidas ja milliseid suuhügieenivahendeid tuleb erinevas vanuses lastele valida? 

Kuidas saavad lapsevanemad olla toeks laste tervislike suuhügieeni harjumuste omandamisel?

Vastuseid kõigile nendele küsimustele leiate allolevast artiklist, mis on koostatud koostöös lastehambaarstiga Aleksandrina Gudkinaga.

Laste suuhügieen vanuses 0 – 2 aastat

Hambaarstid soovitavad alustada lapse suuhügieeniga juba peale esimese hamba lõikumist. Hammaste tuleku järel, hakkab hamba pinnale kogunema ka hambakattu, mis tähendab, et on õige aeg alustada hambapesuga. Peamiseks murekohaks on see, et väikelapsed tarbivad suhkruid sisaldavaid toitaineid (nt piimasegud ja/või rinnapiim), mis tekitavad kaarieseriski. Seega on suuõõne ja hammaste puhastamine oluline juba varajastel eluaastatel – kohe kui hambad on lõikunud.

Lapse esimesi piimahambaid tuleb puhastada pehme ja väikese peaga hambaharjaga, mis on mõeldud spetsiaalselt 0–2-aastastele lastele. Kui lapsele ei meeldi hambaharjaga pesemine, võib proovida puhastada tema hambaid ka niiske marlilapiga. Hambaid tuleb puhastada vähemalt 2 korda päevas väga õrnalt ja pühkivate liigutustega, et mitte kahjustada hambaemaili. Tugevate harjastega hambaharjad ja mitte lapse vanusega vastavuses olevate toodete kasutamine võivad kahjustada lapse tundliku hambaemaili ning tekkitada hammastele juba esimesi kahjustusi.

Hambaarst soovitab lapse esimest hambapastat (vanus 0–2 aastat) valida väga hoolikalt, et see täidaks just teie lapse suuhügieeni vajadusi ning ei sisaldaks lapsele mitte vajalikke lisaaineid (nt sodium lauryl sulfate –  SLS). Laste hambapasta abrasiivsus (RDA) peaks olema madalam kui 50.

Laste hambapasta soovituslik vanus ei tohiks ületada lapse tegelikku vanust. 0—2-aastastele laste hambapastaga peseb hambaid vaid lapsevanem, kuna selles vanuses laps ei oska õigesti hambaid pesta ja hambapastat välja sülitada. Hambapasta kasutamisel soovitame jälgida, et hambapasta kogus oleks poole riisitera suurune, piisab vaid ühest õhukesest kihist.

Laste suuhügieen vanuses 2–7 aastat

2–3-aastastel lastel hakkab koordinatsioon märkamisväärselt paranema, seega on õige aeg hakata neile õpetama iseseisvat hambapesu. Lapse suuhügieeni harjumuste arendamisel on väga oluline vanema eeskuju, positiivne suhtumine ja lapse innustamine hambapesul. Kuni 7. eluaastani on soovitatav, et vanemad jälgiksid lapse hambapesemise protsessi. Näiteks laps peseb iseseisvalt hambad ning seejärel võiks vanem vajadusel hambaid veel üle harjata.

Tänapäeval on saadaval palju erinevaid laste suuhügieeni vahendeid, mis muudavad hammaste harjamise põnevamaks ja lõbusamaks, tänu millele omandab laps kiiremini õiged suuhügieeni harjumused. Näiteks on saadaval spetsiaalsed laste elektrilised hambaharjad, mis annavad märku, kui laps on harjanud hambaid ettenähtud aja (2 minutit). Samuti annab elektriline hambahari märku, kas harjamisintensiivsus on optimaalne, et mitte kahjusta lapse hambaemaili. Tänu põnevale laste suuhooldusvahendite disainile saame neid meelitama erinevaid suuhooldustooteid kasutama.

Hambapesu saab muuta meeldivamaks ka erinevate maitsetega hambapastadega, kuid peamiseks hambapasta valiku kriteeriumiks peaks olema siiski selle koostis. Hambapasta valimisel 2–7-aastasele tuleks pöörata tähelepanu fluoriidisisaldusele, kuna see soodustab hambaemaili remineraliseerumist, mis omakorda suurendab hammaste vastupidavust happerünnakutele. Laste hambapastade fluoriidisisaldus võiks olla 500 ppm ja abrasiivsuse määr (RDA) peaks olema madalam kui 50. Soovitatav hambapasta kogus on herneterasuurune.

2–7-aastastele tuleks valida väikese peaga pehme või väga pehme (soft, extra soft) hambahari. Võimalusel on soovitatav hambaharja valimisel küsida nõu hambaarsti käest, kes oskab soovitada just teie lapsele sobiliku hambaharja. Hambaid tuleb pesta vähemalt 2 korda päevas ja vähemalt 2 minutit.

Hambaharja (või hambaharja otsikuid) tuleb vahetada vähemalt iga 3 kuu tagant. Vana ja kulunud hambaharja kasutamine ei tee enam korralikult oma tööd hambapesult ning nii võib jääda hammastele kattu, mis omakorda põhjustab kaariese teket.

Suuhügieeni tõhustamiseks soovitame kasutada lisaks veel keelekaabitsat (keelepuhastaja) ja hoidjaga hambaniiti (floss pick). Igal hommikul on soovitatav enne söömist puhastada lapse keelt, kuna 80% kaariest põhjustavatest bakteritest kogunevad just keele pinnale. Laste puhul on eelistatav kasutada hambaniiti hoidjaga, kuna selle kasutamine on mugavam, kui tavaline niit – nii pääsete lapse hambavahedele paremini ligi. Hambaniiti tuleb kasutada enne hammaste harjamist, et eemaldada hammastelt hambakatt ning vältida igemehaiguste teket.

NB! Paljud lapsevanemad ei tea, et tegelikult tuleb hambaid pesta peale hommikusööki, mitte kohe ärgates, kuna on väga oluline puhastada peale sööki hambaid toidujääkidest.

Hambaarsti esmane viisit võiks jääda mitte hilisemasse vanuse vahemikku kui 2–3 eluaastat, et laps harjuks hambaravi kabinetis teostatava hammaste läbivaatusega. Nii saame vältida lapsel esmavisiidil tekkinud negatiivset emotsiooni, sest on kohe vaja hambaid ravida (puurida). Enne visiiti on soovitatav lapsevanemal hambaravi kabinetis teostatavaid toiminguid tutvustada lapsele ja kindlasti ei tohi jõu meetodil sundida laste hambaravi protseduuril avama suud, alluma arsti korraldustele jne. Äärmisel juhul kasutatakse tänapäeval üldanesteesiat, juhul kui laps keeldub alluma ravikorraldustele, kuid see peaks jääma viimaseks võimaluseks – alati peaks proovima jõuda lapsega kokkuleppele.

Laste suuhügieen vanuses 7–12 aastat

Alates 7-st eluaastast on lapsed võimelised iseseisvalt hambaid pesema. Siiski on oluline, et lapsevanem motiveeriks last pidevalt suuhügieeni harjumusi järgima ning aeg-ajalt kontrolliks nende hambapesu tehnikat.

Lapse suuhügieeni tulemuslikust saab kontrollida spetsiaalsete hambakattu tuvastavate vahenditega. Näiteks on saadaval katukontrolli hambapasta, mis märgistab hambapesu käigus hambakatuga kohad ja osutab piirkondadele, kus on vaja rohkem harjata ja niidiga puhastada. Nii saab näidata lapsele puuduliku suuhügieeni tagajärgi ning vaadata temaga koos üle õige hambapesu tehnika.

Hambaarstid soovitavad valida 7–12-aastastele pehmete harjastega laste hambaharja: nii saab vältida liiga intensiivse harjamisega põhjustatud hambaemaili kahjustamist. Hammaste harjamise survet aitab kõige paremini tuvastada laste elektriline hambahari, mis on varustatud spetsiaalse surveanduriga. Kvaliteetsed laste elektriliste hambaharjade otsikud jälgivad laste hammaste kuju ning ei ole laste hammastele liiga tugevad. Hambaid tuleb pesta vähemalt 2 korda päevas vähemalt 2 minutit ning hambaharja (või hambaharja otsikuid) tuleb vahetada vähemalt iga 3 kuu tagant.

Hambaarstid soovitavad valida 7–12-aastasele lapsele hambapasta, mille fluoriidisisaldus on 1000 ppm. Laste hambapasta abrasiivsuse määr (RDA) peaks olema madalam kui 50. 

Alates 9–10. eluaastast võiks laps iseseisvalt hambaniiti kasutada. Selles vanuses peaks laps hambaniidiga hambavahesid puhastama vähemalt 2–3 korda nädalas. Lapsevanem võiks tutvustama ja näidata ette lapsele õiget hambaniidi kasutamise tehnikat, et vältida võimalikke igemete vigastusi ning nendest tulenevaid probleeme.

Laste suuhügieen vanuses 12+ aastat

Alates 12. eluaastast võib hakata järk-järgult kasutusele võtma täiskasvanutele mõeldud suuhooldusvahendeid. Selles vanuses lapsel peab olema juba väljakujunenud ja järjepidev suuhügieen, mis hõlmab nii hammaste pesemist hambaharja ja -pastaga kui ka hambavahede puhastamist hambaniidiga või irrigaatoriga (hambavahede puhastaja).

Hambavahede puhastaja (suu-irrigaator) ja elektriline hambahari aitavad märkamisväärselt igapäevast suuhügieeni parandada. Sellepärast on need vahendid eriti kasulikud noortele, kes ei ole veel täielikult omandanud parimaid suuhügieeni harjumusi ja selle mõju suutervisele. Noortele tuleks selgitada kvaliteetsete suuhooldusvahendite kasutamise vajadust ning õpetada neid valima enda vajadustele vastavat hambaharja, hambaniiti ja vajalike koostisosadega hambapastat. Kindlasti tuleks juhtida tähelepanu mitte soovitavatele hambapasta koostisosadele, mis võivad hoopis kahjustada suutervist. Noored peaksid teadma, et erinevate suuõõne probleemide korral (igeme veritsus, hammaste tundlikkus, hambavalu jne) tuleb koheselt pöörduda hambaarsti poole. Isegi kui kaebusi ei esine, tuleb külastada hambaarsti iga 6 kuu tagant. 

Lapsi tuleks julgustada hambaarsti käest küsima hammaste õige harjamise näpunäiteid  ning vajadusel teostada ka hammaste professionaalset puhastust. Hambaarsti soovitusel ei tohiks jätta külastamata ka ortodonti, kuna õige hambuvus tagab suutervise ja aitab tulevikus ära hoida suuri kulutusi ortodontilistele protseduuridele.

Kallid vanemad! Teie laste suutervis on teie endi kättes! Teie saate kujundada oma laste suuhügieeniharjumusi ja vältida tõsiseid suuõõneprobleeme ja -haigusi täiskasvanueas. Tänu Eestis kehtivale Haigekassa kompensatsioonile saate kuni 19. eluaastani suunata last tasuta hambaravi visiidile. Palun kasutage seda võimalust teie laste hammaste tervise nimel!

Arstide poolt heaks kiidetud suuhügieeni- ja tervisetooted

Hoolikalt valitud sortiment

Kiire tarne ja turvaline ostukeskond